[lemma = "soaitit"][msd = ".*Ind.*"]Boađus: 247
Cealkkačájeheapmi
	North Saami corpus –
	Soaitá ii 	Didáktalaš gaskavuođamálle — nugo eanaš pedagogihkaheiven go ulbmilat galge leat áidna mat stivrejedje studeanttat Norggas ohppet dan .
Unnimusat 381 látte- ja dážabearraša lahtu máhtte sámegiela jagi 1860 ja muhtimat sis 	soite lean 	sápmelaččat geat ledje molson giela .
Dakkár dilli 	soittii lean 	dušše Guovdageainnus 2000-logu álggus .
Dakkár dilli 	soittii lean 	2000-logu álggus omd. muhtin guovlluin Riddo-Finnmárkkus ja Mátta-Norggas .
	Soaittátge leat 	don gean namma almmuhuvvo bearjadaga 13. b. !
Go Ánddar olbmuiguin hoalada , ja mon 	soaitti lean 	belljjiidanguin lahka , de darvvihan sániid .
Oktii , maŋŋel go skovlot lei bidjan garra leavssu dovdat šattuid ja lottiid , ja máhttit dieid birra , de Putte áhčči 	soaitti guovlalii 	luonddofáhka girjjin .
De 	soaitti vulgen 	muhtin sotnabeaivvi maŋŋel gaskkabeivmállása čuoigga viervái dan áhku ásodahkii ; guokte oappážat oruigga doppe .
	Soaitá soapmása 	biebmománnán leamaš ja dalle binnás sámegiela oahppan , várra dáid olbmuid sogaid luhtte bajás šaddan .
Go márškku boaresáhkut ledje viervvás oasisteame , dakkárat mat eai máhte dáru , de fertii sámástit – jus juo sáni oppa njivkkihe go 	soaittehaga deaivvade 	buvddas .
Ja dat 	soaitá lea 	rievttes sátni rievttes áiggis .
Dat mearkkašá dán ahte vuođđoskuvla ohppit seamma suohkanis 	soitet šattat 	čáđahit eksámena iešguđetlagan fágain .
– 	Soaitá muhtin 	gii mu ja min ášši áigu bidjat heajos čuovgii , oaivvilda Knudsen .
	Soitet earáin 	buorebut .
22/98/22 In sáhte čajehit dudnoje , 	soaitá muhtun 	suoladit idea .
Nu lea leamaš vierru ja dáhpi , vaikko 	soaitá nuppe 	bealde riikkaráji sihke lagat gaskkat ja buoret fálaldat .
Dát ovttasbargu 	soaitá lea 	álgu viidasit ovttasbargui riikkarájiid badjel .
Ii 	soaitte buohkaide 	bargu
Go Norild čievččai Hámmárfeastta vuostá , ja vuittii 9-0 , de ii 	soaitte buot 	leamaš nu movt galggai .
– Eai 	soaitte buot 	čoavjjehat guoddán , muhto merkejit dat goit dál juo , dadjá son dasa .
Jus ná joatká , 	soitet muhtin 	duopmárat vuollánit , ja heaitit dubmet čiekčamiid .
Kárášjogas lea lohku sulli seamma go diibmá , ja Álttás seamma , 	soaitá unnánaš 	lassáneapmi .
Eai 	soaitte buohkat 	astan vuolgit dál dohko , juste maŋŋel geasseluomu , ja eai soaitte gillen ruđa bidjat dasa .
De árvalii boarraseamos : - Bessodagat dat 	soitet unnán 	, vuolgge doalvut lasi !
	Soaitá muhtin 	dis čállán divttaid ?
	Soaitá muhtumiin 	leat dárbu juste du ja du fuomášemiin , dahje dus lea dárbu earáin .
Dat leat dušše dievddut geat ožžot doalu , ja jus son heaitá boazodoalus , de ii 	soaitte oktage 	bearrašis oažžut dan doalu .
Doppe ii 	soaitte buot 	leat nu duođalaš go ee. eliteráidočiekčamiin dehe nuppi divišuvnnas .
– Dalle 	soaitá soames 	mis šaddat earáláganin go earát , lohká bárdni .
Go dat guoská dan vuoiŋŋalaš čilgehussii , de 	soaitá eai 	buohkat dan dieđe .
Orohatjuohkinbarggus 	soitet buohkat 	leat inhabilat juogaládje , dainnago doppe gohkke juohkehaš iežas beroštumiid .
Gal doppe 	soaitá muhtin 	rávki mii ii dieđe movt galgá gámadit ja gárvodit .
Dan rájes go mutuvrra leat ožžon jorrat , gal 	soaitá buot 	orrut álkit , muhto nu ii leat .
Dál son evttoha ahte 	soaitá lea 	čuovddus maiddái Tønsbergas , daid ollu vuovderuoigguid geažil , mat gávdnojit Slagen nammasas báikkis olggobealde gávpoga , čuožžu báikkálas bláđis , Tønsberg Blad:as .
Na , de ihttin lea oba somá vuolgit boastta geahččat , 	soaitá juoga 	vuorddašeamen boksas ...
In dieđe gal movt dutkit dáid loguid leat gávnnahan , ja 	soaitá maid nu 	ahte sis lea riekta , muhto juohkehaš gii meahcis vánddarda oaidná ahte boraspirelohku lea lassánan garrasit .
Mun dieđán ahte mu olmmái ii goassege gielis , vaikko eai 	soaitte buot 	bealit čuoččuhusain álo ollen su bealjái .
Son lohká maid ahte jus Varangerfeastivála ozašii dan seamma bušeahtas doarjaga go beassášfeastivála , de eai 	soaittáše eai 	evrre ge oažžut , go sis lea sierra boasta juo fylkkasuohkana bušeahtas .
	Soaittát nuppe 	háve diehtit buot .
	Soaitá eará 	govva sihke Kalstadas ja lohkkiin maŋŋel dán čállosa .
Ii berre dáhpáhuvvat – Earát fertejit maid váidit ášši , sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide , dadjá son go gullá ahte 	soitet earát 	maid seamma dilis .
	Soitet muhtumat 	leamaš skuvlla lahka borgguheame hášša , dadjá Haugseth .
– Unno riiddut Mannan dálvvi ledjege ollu riiddut mat begge mediain , ja 	soittii maid nu 	ahte eai leat leamaš ná garra riiddut boazodoalus ovdal .
Gaup oaivvilda dál sáhttá šaddat nu ahte ii gullo sin jietna go ii 	soaitte oktage 	beassat njunuš posišuvnnaide makkárge lávdegottis , maid son oaidná hui dehálažžan .
Árrat fuomášit Hætta dadjá ahte gárrenmirkogeavaheami lea dehálaš árrat fuomášit , ja ruoktu lea okta báiki gos lunddolaččat sáhtášii fuobmát nu árrat go vejolaš , muhto muhtin váhnemiin 	soaitá unnán 	máhttu fuomášit dákkár váttisvuođaid mánástis .
Váttes guohtun Ávvir lea geahččan prográmma mii sáddejuvvui vuosttas háve beassášlávvardaga dán jagi , muhto dađi bahábut 	soitet ollugat 	geat eai oaidnán prográmma dalle , go ledje basit .
– Danne 	soaittit bovde 	Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad .
– Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja 	soaitá šaddet 	doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad .
– Eai leat min dieđuid mielde leat eará moattes geat ieža leat miehtan ahte sii 	soitet atnet 	narkotihka .
Earáin fas 	soaitá eará 	čilgehus dasa .
Nubbi lea dat , go olmmoš oastá iežas orohaga siste bohccuid , de eai han dainna lassán bohccot , dat dušše molsot eaiggáda , ja 	soaitá muhtin 	70-jahkásaččas unnut , ja nuorra olmmoš ges eaiggáduššá daid .
Mii sivvan dása sáhttá leat , ii leat sihkar , muhto árat bivdu 	soaitá lea 	oassin sivvan dán vuoládussii .
	Soaitá soames 	háve šaddat veaháš isso ­ras , ja dan dihte ávžžuhan mánáidgárdemánáid váhnemiid gullat muitalusa mánáid fárus , lohká Rawdna Carita Eira , gii lea ádjánan njeallje jagi ráhkadit prográmmaráiddu .
Dát ii mearkkaš ahte Vuolle-Deanus sirdo buot doaibma guovddážii , 	soaitá soames 	joavku .
Dahje , jurddašan gal 	soitet oallugat 	, muhto manne dat ii leat ovdal álggahuvvon ?
Dát 	soaittášii lea 	okta vuohki mo geahpedit deattu muhtin guovlluin , ja dát lea maiddái álkes vuohki stivret go bidjet dušše vissis meari koarttaid vuovdemassii guvlui .
Láhkabarggadettiin maid eai 	soaitte buot 	áššiid oba fuobmán ge guorahallat , danne sáhttet dáhpáhusat maidda láhka ii leat ráhkkanan .
Čuolbma lea gávdnat oktasaš njuolggadusaid mat doibmet dohkálaččat , muhto de ferte maid muitit ahte juoga mii ovtta gildii lea vuogas , 	soaitá nubbái 	stuora vahágin .
Okta festivála 	soaitá soapmásiidda 	heivet buoremusat , nubbi fas earáide .
Juoga mii oktii soaitá dábálaš , 	soaitá nubbái 	áibbas amas ja balddihahtti .
	Soaitá lea 	dát mii dárbba ­šuvvo gieldda ektui boaht ­teáigái vai vuoru ­heamit boarrásiidda ja buhcciide dahkko .
– Jus Kara Rock livččii čađahuvvot ovtta vahku árat , de 	soaittáše eambbosat 	searvat , árvala son .
GILI SKUVLLAT : – 	Soaitá muhtin 	oassi giliskuvllain sáhtášedje doaibmat resursaskuvlan oahpponeavvoráhkadeami oktavuođas , árvala NSR:a Sámediggeáirras Synnøve Solbakken-Härkönen.Vuorkágovva
	Soaitá muhtin 	oassi giliskuvllain sáhtášedje doaibmat resursaskuvlan oahpponeavvoráhkadeami oktavuođas , árvala Solbakken-Härkönen .
	Soaitá leat 	justa don gii gottát lihkkoluosa , lihkkoluossa oaivevuoitu lea aggregáhtta .
Muhto jus olbmos lea dilli vázzit , de 	soaitá soames 	suojes báikkiin ja sulluin veaháš gávdnat , muitala Petter Larsen ja lohká olu olbmuid jorastan sulluin juohke beaivvi čoaggimin dađistaga go láddet .
Jus mii heaitit nuoskideames , de 	soitet earát 	maid heaitit .
Ain deaŧaleappot lea ahte rusttegat main daid sáhttá čuojahit leat áigá juo jávkagoahtán , ja dain ii 	soaitte seamma 	guhkes eallinahki .
Jus dál ieš it dárbbaš daid veahkkeávdnasiid de 	soaitá muhtin 	gii lea bártahuvvan ja de don gean sáhtát veahkehit ( Gáldu : NAF .
Vaikko ii 	soaitte buohkaide 	du oahppásiidda dat heivet , de dáiddát fargga oažžut bálkká dan ovddas maid leat bargan .
Lihkkologut : 1 , 16 , 25 ja 28 VUOKSÁDál 	soaittát dárbbašit 	olu ruđa ja veahá váttes ruđalaš áigodat lea dál vuordimis , vaikko don sáhtát beassat das eret .
Du lihkkologut : 4 , 9 , 15 ja 21 GUOLITFáhkkestaga 	soaitá muhtin 	váttis ášši čoavdahuvvat du bearrašis .
Du viessu 	soaitá dárbbašit 	ahte don divodat dan .
	Soaitá lei 	somá geahččat go ollesolbmot gápmejedje heasttaid ja čuhppe gaccaid maid , smiehttá son .
Danin 	soitet ollugat 	bággehallot eret ealáhusas .
Min ollašuhttimat váikkuhanfámu ja fámu ektui leat čohkken vuostálastifámuid , mat 	soaitá eai 	váldán min duođas logi dahje guoktelogi jagi dás ovdal : Ovddádusbellodat , ja namuhuvvon EDL .
– 	Soitet muhtun 	badjenieiddat dan oaidnit , gii dan diehtá , soaittán darvehit , himiha gánddaš hilbes čalmmiiguin .
– 	Soitet muhtun 	badjenieiddat dan oaidnit , gii dan diehtá , soaittán darvehit , himiha gánddaš hilbes čalmmiiguin .
Dál go Sámedikkis lea ođđa válgaortnet ja biiriid lohku lea unnon , de 	soaitá ii 	leat nu boastut sierra listtuid cegget .
Muhto festivála máilmmis 	soaitá ferte 	nu mannat ahte son guhte birge son birge .
Su ektui 	soittii lean 	duohtavuohta šaddan politihkalaš eallin vai jápmin .
	Soaitá lea 	nu ahte olbmot eai sáhte maide dahkat eará go eallit dábálaččat .
Muhto politihkkáriin lea maiddái diesa vástádus , namalassii ahte go sii bidjet dasa ruđa , de 	soitet earát 	maid čuovvolit , nugo fylkkasuohkan , kulturdepartemeantta ja eará Sámedikkit .
Danne 	soaitá lea 	dál áigi smiehttagoahtit berrejit go boazodoallit dieđihit ahte nie ollu bohccot leat jáhkkimis návddiide goddon ja daid ovddas ohcat buhtadusa .
	Soaitá buot 	dát vuoitu manná duššás eará birasbilideaddji váikkuhusaide .
	Soaitá ii 	leat dát buhtes elrávdnji min guvlui šat nu buhtis .
	Soaitá ii 	leat veara dása searvat go oaidnit váikkuhusaid .
Danne 	soitet muhtin 	guovllut šaddat erenoamáš bivnnuheami lagamus áiggiid ja gielddaide gosa dát gusket , berrejit nana ja čiega eavttuid dál juo báhpáriid oažžut .
	Soaitá lea 	áigi maid geahčadišgoahtit man nu lágan bálkkašan vuogádagaid ja gudnejahttit gielddaid mat duođaid sáhttet duođaštit ruhtageavahemiid čielga gielladoaimmaide ja ii nu ollu ” hálddašangoluid ” gokčat .
Ávvir lea geahččan prográmma mii sáddejuvvui vuosttas háve beassášlávvardaga dán jagi , muhto dađi bahábut 	soitet ollugat 	geat eai oaidnán prográmma dalle , go ledje basit .
Son árvala ahte 	soaitá juoidá 	dáhpáhuvvan sin bealis go Amund Anti fárrii Unjárggas Kárášjohkii .
	Soaitá ii 	leat nu earálágan árgabeaivi go maid ollu unnitálbmogat Oslos vásihit
	Soaitá ii 	leat nu earálágan árgabeaivi go maid ollu unnitálbmogat Oslos vásihit : pakistanárat , arabárat ja maid dážat oidnet váttisin luoitit juoga alddesteaset .
Jus vel Sámi filbmafestivála ii nagotge oažžut neavttára Guovdageidnui dán háve , de 	soaitá muhtin 	eará guovdageaidnulaš nagodit fillet su , nammalassii filbmadahkki Nils Gaup .
Gii diehtá , 	soaitit juoga 	dán CD:s gullat konsearttas .
Olbmot berrejit leat várrugasat go ostet juovlačuovggaid olgoriikkas , go doppe eai 	soaitte seamma 	garra gáibádusat go Norggas .
Lasihaston dušše veaháš rievdimuoraiguin dahje eará ii anihahtti fiellut , 	soaitá veaháš 	darfi , de lei sus ođđa visttáš háliiduvvon atnui .
Do olbmát Hášttás ja Giehtavuonas eai 	soaitte liikot 	ahte don Guovdageainnus leat go dus lea beaivvi .
	Soaitá muhtin 	bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas .
	Soaitá muhtin 	bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas .
	Soaitá leat 	nu ahte fuomášat dili , skelbmošeami dahje fápmoverrošeami juogalágan fidnolaš doaimmas , dahje don oahpat atnit iežat persovnnalaš fámu dahje psykalaš máhtu iežat bargoeallimis .
Jus mii dan dahkat , de 	soitet eambbogat 	oaidnit ahte min eallinguovllut eai leat dušše juvssahahtti ja relatiiva gollokeahtes resurssat maid oažžu geavahišgoahtit .
Sarretmurjenmátkkis gal áhkku maid suhtus árvala ahte ii 	soaitte ovttasge 	nie jallas isit go sus ja gáhtá go suinna ges náitalii .
Lihkkologut : 9 , 16 , 17 ja 18 GUOLIT 19/2-20/3Ale/19/2-20 divtte eahpesihkarvuođa billistit iežat movtta dán vahkku , ja fertet baicca doalahit iešluohttámuša – minddar 	soitet earát 	viggat boastut geavahit du árvvasvuođa dán hearkkes áigodagas .
Du lagamusaid dáfus gal lea baicca juste nuppe ládje , ja 	soaitáge muhtun 	gii dárbbaša dus veahki .
De 	soitet eará 	riikkain Sámi šáhkkaspeallit mielde go dušše Norggas .
Juoga mii oktii soaitá dábálaš , 	soaitá nubbái 	áibbas amas ja balddihahtti .
Dat mii maid lea dehálaš muitit dás , lea ahte ii leat dušše Guovdageainnus gos dát mirkkut lassánit , dát dáhpáhuvvá juohke sajis , muhto 	soaitá muhtun 	báikkiin eambbo oidnosis go eará báikkiin .
Son lea sin áššiid maid ovddideame , go bidjá fokusa dása ja nu 	soaitá eará 	alkoholisttaide ja ovddeš alkoholisttaide maid álkibun šaddat muitalit ja veahki oažžut áššiide maiguin bártidit dávdda geažil .
	Soitet muhtumat 	leamaš skuvlla lahka borgguheame hášša , dadjá Haugseth .
– Earát fertejit maid váidit ášši , sihke dearvvašvuođabearráigehččui ja politiijaide , dadjá son go gullá ahte 	soitet earát 	maid seamma dilis .
Vuosttažettiin eai soaitte olbmot ruovttus leamaš , go ruhtten galggai čađahuvvot , doppe eai 	soaitte eará 	diŋggat ortnegis , nu go ráidalasat sajis dahje suovvabohcci ii leat nu buori ortnegis ahte sáhttá ruhttet , lohká Heahttá .
Dieđut 	soitet eará 	sadjái bisánit , dahje mun in leat ollen daid lohkat , muitala Reidar Erke .
– Eai leat min dieđuid mielde leat eará moattes geat ieža leat miehtan ahte sii 	soitet atnet 	narkotihka .
– Danne 	soaittit bovde 	Rednexa čuojahit fas eará háve , ja soaitá šaddet doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad .
– Danne soaittit bovde Rednexa čuojahit fas eará háve , ja 	soaitá šaddet 	doallat guokte konseartta go sin háliidit olusat guldalit , muitala Olstad .
Dahket fal buori prográmma , ja gii dan diehtá , 	soaittát leat 	don dege du joavku geat besset guoimmuhit boahtte AWG-gilvvuin , loahpaha Aslak Paltto .
Dasa lassin 	soitet muhtin 	prošeavttat addit maid eanet bargosajiid , čilge Hætta .
Du lihkkologut : 7 , 18 , 25 ja 26 JUMEŽATDál 	soitet earát 	cuiggodit go gáibidat earáin veahki .
	Soaitá muhtin 	bargoustit háliidit du hehppehit bargoaddiid čalmmiid ovddas .
	Soaitá muhtin 	lagas olmmái .
– Jos hálddahusa livččii ásahan sápmelaš málle mielde , de 	soaittáše lean 	eambbo nissonolbmot fárus stivremis .
Go vel kulturvisti ruovttus 	soaitá lea 	čábbasat .
Jáhkán fas ahte nuorat geardi liiko ja ahte sii 	soitet lohket 	ahte girku beales leat gieđahallamin dakkár áššiid mat gusket sidjiidege , eatge dušše doala vuoiŋŋalašvuođa guvlui .
Presideanta dovddasta ahte Sámediggeráđđi 	soittii lean 	rihkkon dasseárvolága .
Muhto de jurdilin 	soaitit lea 	dakkára mii áigu báhčit olbmuid inge šat duostan .
Smoke Signals 	soaitá lea 	láivves muitalus , muhto čeahpes neavttárat gievrrasmahttet filmma hui sakka .
¥¥ Erenoamažit davvin 	soitet muhtumat 	gáddit ahte máttasámiid diggeáššit gusket dušše sidjiide , ahte leat « máttaáššit » .
ja hálidit ahte galggašin joatkit dakkár musihkkamálliin , go mu musihkka 	soaitá muhtimiidda 	šaddan menddo erenoamažin .
Dan botta go doaimmat leat leamaš jođus 	soaitá muhtin 	báikkálaš olmmoš das bargan ja dinen .
– Ii sis 	soaitte seammá 	dárbu oastit ođđa sofa juohke goalmmát jagi , nu movt otná servvodat lea jorran , loahpaha Stordahl .
Su haga eat 	soaitte lean 	ávvudan Sámiid Álbmotbeaivvi otne .
– Jos hálddahusa livččii ásahan sápmelaš málle mielde , de 	soaittáše lean 	eambbo nissonolbmot fárus stivremis .
Go albmát fuobmájit dáid áššiid , de 	soitet eambbogat 	vuolgit fárrui vuostálastit .
Earát 	soitet muitet 	earáláhkai .
	Soaittášii juoga 	man birra jurddaša , anonyma profiillat ja čihkkojuvvon motiivvat heajosmielat eahpideaddjiide ?
De mii 	soaitit muhtin 	beaivvi čuovvolit ...
Lea ollu mii galgá doaibmat dán beaivve , nu ahte 	soaitá juohke 	oktii addot ovddasvástádus veaháš ráhkkanit .
Mii 	soaitá váilot 	, lea eambbo ságasteapmi studios .
	Soaitá muhtun 	eará dárbbaša daid .
DOVDDAHA : Sven – Roald Nystø mieđiha : Ii 	soaitte lean 	dievaslaš áššegieđahallan Sámi mediaplána áššis .
– Muhto dan gal mieđihan , ahte 	soaitá lea 	nu ahte áššemeannudeapmi ii lean áibbas dievaslaš , go eat leat jearran eará institušuvnnain .
– Ingmar Bergman eallivásihusas 	soaittášii juoga 	midjiide oahpahit , loahpaha Heaika Skum .
Dan eai 	soaitte buohkat 	leat fuobmán .
	Soaitá lea 	servodagas ain juoidá mii lea boastut , namalassii dievva albmát geat atnet nissonolbmo gávpegálvun ?
Olbmuin 	soaitá unnán 	diehtu
– Sámedikkis 	soitet muhtimiin 	leat dakkár fantasiija ahte sámi máilmmi guorahallamiid galgá dáža dahkat , iige sápmelaš .
Juste seammá beaivvi gieđahalai Sámedikki dievasčoahkkin Sámi vuoigatvuođaášši , ja Nystø oaččui riegádanbeai « skeaŋkan mearrádusa , mii 	soittii lean 	juste nu mo lei háliidan .
– Eat soaitte goassege gávnnahit mii dán bearašroasu duogáš lea , go dan ii 	soaitte oktage 	sáhttit vástidit .
Son maid árvvoštallá ahte 	soitet muhtumat 	jienastan taktihkalaččat Bargiidbellodaga , vai Olgešbellodat ii oaččo fámu .
	Soaitá juoidá 	čiehkan dassážii fas máhccá Alaskas ruoktot , lohká fuolki Arne Balto .
Midjiide olggobeale olbmuide gal 	soaitá lea 	váttis ipmirdit man lossat ferte leat čađat ballat ođđa diggeáššiin , go áidna maid háliida bargat , lea fuolahit ealáhusa nu go dat lea buolvvaid mielde fuolahuvvon .
	Soaitá lea 	ahte evttohus ii leat nohkka guorahallojuvvon .
	Soaitá eará 	boađus
Doppe 	soaitá muhtin 	heagga gádjumis .
	Soaitá muhtin 	vel homofiila šaddat .
Nu 	soitetge buohkat 	beassat mielde konsertii , jus eai eanebut searvva gilvui .
– Buot vearrámus oassi 	soaitá muhtumiidda 	goddit luosa , reašká Vigdis .
	Soaitá eanaš 	dan dihte go dain eai gávdno logigihkka .
	Soaitá eanaš 	dan dihte go dain ii gávdno logihkka .
Mii 	soaitit juoidá 	gávdnat doppe , hoavda …
Dat dadjá iešalddis ahte jus ii lahkon dahje ii gierdda ránnáid eará gielain , de goit ii oahpa báikenamaid , 	soaitá soames 	cielossáni , jus lea lihkuheapmi .
Eai 	soaitte buohkat 	gulahallat duinna nu bures juste dál , muhto don leat čeahppi humahallat earáid ja maid čuovvolahttit sin .
- In jáhke , 	soitet muhtin 	sámi máttut munnos , lohká Sondre .
– 	Soaitá ollusiidda 	issoras jienastit mu , go lean dušše 20-jahkásaš .
Dat nubbi 	soaitá leat 	boastut atnán du luohttámuša ja dan ferte don oažžut albmosii .
Muhto 	soaitá lea 	doarvai ovttain kommišuvnnain , vástida Sven-Roald Nystø .
Finnmárkku Fylkamánni guolásastanhálddašeaddji Sturla Brørs miehtá ahte sis 	soaitá unnán 	máhttu vilges guliid hálddašeamis Deanu čázqdagas , muhto liikká ii loga oaidnit dan váttisvuohtan luossašaddui .
Jus dan dagat de 	soaittát ribahit 	muhtin buori šiehtadusa danne go don leat beare divrras .
Sii 	soitet sáhttet 	du neavvut vai garvvát váttisvuođaid .
Jus hálideaččat oahpasnuvvat ođđa olbmuiguin de 	soaitá muhtin 	bargoustit du oahpasnuhttit dakkár olbmuin gean maŋŋai šattat hui jalla .
Dan maid dajat , 	soaitá muhtin 	boares fuolki boastut ipmirdit .
	Soaittát muhtin 	deaŧalaš šiehtadusa vajálduhttit ja guođđit jus fal it leat gozuid alde .
Čielggadeamis čuovgá čađa ahte 	soaitá lea 	okta ja seamma raporta mii sáddejuvvui Sámediggái , mas leat dušše logut heivehuvvon jagis jahkái .
Dan maid dajat 	soaitá muhtin 	boarrasit fuolki boastut ipmirdit .
Du fuolkkit 	soitet lea 	hui hearkkit juste dál .
Dan maid don dajat 	soaitá muhtin 	vuorrasit fuolki boastut dulkot .
– Dás besset mánát leat mielde somás doaimmain , oahpásnuvvat dán guvlui ja deaivvadit eará mánáiguin , geat 	soitet eará 	guovlluin maid eret , movttiidahttá Kvammen .
Dannego Asker lea bártidan buohcamiiguin , de eai 	soaitte buohkat 	beassat oktanaga čiekčat Sámi ovddas .
Eai historjjá girjjit 	soaitte buohkaid 	juksat , lohká ieš .
– Dat 	soaitá seamma 	stuorra vuoitu , boagusta Bæhr ja hárdá Dáloniid áidna áirasa Isak Mathis O. Hætta .
Ja 	soaitát šaddat 	heaitásit dan jurdagis ahte váldit guhkes luomu .
Dán vahku 	soitet muhtin 	áššit boahtit albmosii hui vuorddekeahttá .
Din haga ii 	soaitte lean 	šaddat dakkár boađus , lohká Anny ja čujuha Turida ja eará ohppiid rahčamii fuomášuhttit eiseválddiid makkár váikkuhusat šaddet jus fálaldat loahpahuvvo .
	Soitet eambbosat 	arvat vuojadit muhtin beaivvi geahčen , go čáhci eanet lieggana .
gal hal 	soaitá lea 	mánnodat ...
Dat áššit 	soitet juoga 	ládje guoskat olgoriikii .
Dus 	soaitá muhtin 	bargoustit gii hálida du heahpanit hoavddaid čalmmiid ovddas ?
GÅTE : Gåte čađahii nugo dábálaččat buori konseartta vaikke 	soite lean 	menddo árrat lávddis .
Muhto dál gal 	soitet muhtimat 	šaddat vuordit miljovnnaid , go direktevra ii leat ovdal válggaid eanet go 30% virggis .
	Soaitá muhtin 	jurddašit dál ahte , hei , gal diet bellodatolmmoš maid gusto gielista go oaivvilda nie .
Don 	soaittát fuomášit 	ahte don fertet atnit ollu áiggi doaimmaide main šattat mátkkoštit , muhto oaččut rehkenastit gelddolašvuođa ja ollu hástalusaid dán vahku .
Ollu nuoraide , 	soaitá eatnasiidda 	, lea nu ahte skihpáriid guottut ja láhttenvuogit mearkkašit ollu , dávjá eanemus .
Olbmot gal bures vuhtii váldet du , dan dihte 	soaittát doaivváskat 	ahte sáhtát vaikko maid bargat .
	Soaitá juoga 	maid Sámis maid galggaše bargat sullasaš doaluin ?
Dat 	soaitá ii 	leat doarvái dušše ministarii sáddestit Sámedikke ovtta reivve ja lohkat 6 miljovnna .
	Soaitá muhtin 	leaikkas leat lohkan ahte sus livččii buorre ođas , man ollu máksibehtet .
Ále dájo Sæther , gease váidaga ruovttoluotta ja vuorddes moaddelot jagi , de leat du gilvin muorat seamma stuorrát go daid maid dál leat njeaidán , ja várut fal , 	soitet soapmásat 	de du sihtat dáid njeaidit ja jus it daga , de nihttet du váidit .
Ále dájo Sæther , gease váidaga ruovttoluotta ja vuorddes moaddelot jagi , de leat du gilvun muorat seamma stuorra go daid maid dál leat njeaidán , ja várut fal , 	soitet soapmásat 	de du sihtat dáid njeaidit ja jus it daga , de nihtet du váidit .
Ii 	soaitte eará 	go ahte muhtin lea boastut ipmirdan , muhto dus gáibiduvvo ollu jus áiggut beassat dás nu ahte eai šatta riddut .
Stuora divttas man gohčodit ” Et rimbrev ” dahje ” Riibmareive ” leat guokte linjá maid dávjá lávejit sihteret , ja mii 	soittii lean 	eallinprográmma ( almmuhuvvon ođastuvvon hámis su čohkkejuvvon čállosiin , Gyldendal 1952 ) , das daddjo ná , jorgaluvvon sámegillii : ” Ale gáibit , ustit , ahte mun ákto árvádusa ádden , mun eanas jearan , mu gohččun ii leat vástidit .
	Soaitet leat 	ođđa viessogálvvut dahje vaikko ođđa plasma TV .
Don leat buorre olmmái , muhto dán vahkku 	soaitá muhtin 	moaitit du juoga ládje .
Áidna maid sáhtat otnádilis dahkat lea rievdadaddat lay-out ja 	soaitit juoga 	sisdoalus rievdadaddat .
Jus jo leat geargan gávppašeame juovlaskeaŋkkaid , de 	soaittát oasttán 	ovtta dáin .
Du viessu 	soaitá dárbbašit 	ahte don divodat dan .
Áillohaš lei čállán rolla alcces , ja sus orru leamaš dovdu ahte sus lea juoga muitalit rolla bokte eandalii nuorat bulvii , lohká Gunnarsson ja mearkkašahttá vel ahte 	soaitá juoga 	oktavuohta Ridn`oaivi , ritni vuovttat , rollat ja Áillohaš rohki goarggus , Valkeapää , mii mearkkaša vilgesoaivvi .
Muhto dál geavvá nu ollu ahte in 	soaitte buot 	muitit , dadjá Kjell Sæther , gii ii hálit olus maide hupmát Rájá skuvlla gávppašeami birra .
	Soaitá muhtin 	nuorra jienasteaddji gii moriha jus politihkkárat eanet ovddidit nuoraid dárbbuid servodagas .
	Soitet muhtin 	mánát muitit dán lávlaga .
Eai 	soaitte buohkat 	nu gulahallat duinna juste dál .
	Soaitá ii 	leat nu vuogas dan seammás dan dahkat .
Álgojulggaštusa sisdoallu lei láivvis , muhto jurddašeimmet ahte hoahppu 	soittii lean 	dasa sivvan .
	Soaitá muhtun 	riggodatávkkástallanvuogit sámiid ássanguovlluin adnojit leat menddo heajut suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuš navdo gáibidit .
Nugo dieđán , eai leat makkárge stuorát Jeaggegaskkat , earret 	soitet muhtun 	Sulluin , priváhta Eaiggáduššamis , vánit Navdit dárbbu addit makkárge Lága dan Olámuttus , ahte galggašii ráddjet priváhta Eaiggádiid Lavdnjejekkiid anu
	Soaitá muhtun 	Mátta-Norgga gilialmennehat sáhttá dadjat leat ovdamearkkat ahte eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta lea háhkkon dán láhkai .
Dákkár háviid sáhttá vuovdegohcci addit lobi earaláhkai atnit , 	soaitá eará 	ulbmilii go namuhuvvon , buo. mearrádusa goalmmát lađđasa .
Muhtun fitnodagat ja searvvit , omd. bivde- ja guolástallansearvvit , valáštallansearvvit ja fágalihtut , leat maid huksen barttaid maid miellahtut ja bargit ja 	soitet earát 	sáhttet hálddašit .
Eará báikkiin 	soite veaháš 	earaládje dahkan .
Soađi buolláma haga livččii 	soaitán juoga 	dáhpáhuvvat .
Gávdnat eanet rievttes meroštallamiid guovttegielalašvuođa goluin , 	soaittášii muhtin 	vejolašvuohta leat čađahit áigeguorahallamiid oaidnit man stuora oassi virgeresurssain adnojit guovttegielalaš bálvalus-
Stuora orohagain gos eai 	soaitte buot 	beroštumit ožžon stivrasaji , lea deaŧalaš ahte maiddái sii geat eai leat stivrras besset oaiviliid ovddidit ovdal go orohatstivra dahká mearrádusaid .
Eat mii láve buot mátkkit ovdagihtii hutkat , muhtomiin mii vuolgit mátkemohkiide go de fuomášit ja lea buorre dálki , dainnago mii dárbbahit ávdnasiid mánáidgárdái , muhtomiin 	soitet unnán 	mánát mánáidgárddis ja nu ain , soaitit vuolgit olggos , dan sadjái go viesus orrut ja dušše hupmat runodeami , ruškki ja lastaramadaga birra , de mii baicca mannat meahcis oaidnit dáid áššiid iežamet čalmmiiguin .
Muhtimat eai 	soaitte ovttainge 	leamaš ráhkkásat obanassiige iežaset eallimis .
Dát barriere 	soaitá soapmásiidda 	leat vel stuorát go dihtet ahte sámi jienastuslogu čáliheapmi meannuduvvo iešguđetge suohkaniid válgastivrrain .
Dát barriere 	soaitá soapmásiidda 	leat vel stuorát go dihtet ahte sámi jienastuslogu čáliheapmi meannuduvvo iešguđetge suohkaniid válgastivrrain .
Sámedikki giellaossodat lea reivvestis , beaiváduvvon guovvamánu 4. beaivve 2005 čállán earret eará , ahte dán proseassas 	soitet muhtin 	sánit , msaid sii leat evttohan , rievdaduvvot ja sii nappo válljejit váldetgo vuhtii Giellastivrra rievdadusaid go almmuhit girjji .
Álggus 	soaitá muhtumiid 	mielas dát orrot amas , muhto dás berre maid doapmat njozet vai olbmot áiggi mielde hárjánit deaivat guokte giela dain oktavuo ¤ain main ovdal deive dušše ovtta giela .
Eará oktavuođas oktavuođain 	soaitá leat 	nu ahte don vánddardat sáhtát 300 m dakkár báikkiin gos it leat eret vuoddjit oahpis , dahje ii oktage leat vuodján dakko .
Don 	soaitát fuobmát 	ahte it sáhtte álot garvit báikkiid gos lea uđasvárra , ja de fertet rahkánan iežat dasa ahte sáhtát jovssahallat uđđasii .
	Soite muhtimat 	doaivut min suvrrisin .
	Soaitá ii 	leat nu vuogas dan seammás dan dahkat .
	Soaitá barggaimet 	boastut go bidjagođiimet bajimussan sámevuođa , go aivvefal oahpahalaimet sámi árbevieruid .
	Soaitá gait 	eanemus skuvllotváilli geažil , ja dasto maid danin go skuvlahálddahus ii beroštan doarvái .
	Soittii lean 	ahte báhppa , boarrasit oahpaheaddji dahje luhkkár lea veaháš sin oahpahan , muhto ii leat sihkar ahte sii ožžo oppanassiige oahpu .
Norgga našunalbeaivi lei dehálaš čalmmustit našuvnnalaš oktavuođa , 	soaitá lei 	erenoamáš dehálaš sámi guovlluin .
Nággu 	soittii muhtun 	gielddain dáhpáhuvvat guovtte geardde , álggos galggai go gillái bráhkkaskuvla , ja de galggai go dohko bistevaš skuvla .
Smiehtadin dalle ahte 	soaitá muhtun 	mu ohppiin vázzit oahpaheaddjiskuvlla ja máhccat ruovttoluotta doarjut iežaset kultuvrra ja sámegiela eatnigiellan .
Ja dasa lassin sáhtii lean nu ahte sámi beroštupmi sámi áššiide 	soittii lean 	seamma buorre , dahje buoret , našuvnnalaš dásis go Finnmárkkus .
	Soaitá eará 	suopman … ?
Eará báikkiin 	soite veaháš 	earaládje dahkan .
Soađi buolláma haga livččii 	soaitán juoga 	dáhpáhuvvat .
	Soaitá muhtun 	riggodatávkkástallanvuogit sámiid ássanguovlluin adnojit leat menddo heajut suodjaluvvon dan ektui maid ođđa soahpamuš navdo gáibidit .
Nugo dieđán , eai leat makkárge stuorát Jeaggegaskkat , earret 	soitet muhtun 	Sulluin , priváhta Eaiggáduššamis , vánit Navdit dárbbu addit makkárge Lága dan Olámuttus , ahte galggašii ráddjet priváhta Eaiggádiid Lavdnjejekkiid anu
	Soaitá muhtun 	Mátta-Norgga gilialmennehat sáhttá dadjat leat ovdamearkkat ahte eanaeaiggáduššanvuoigatvuohta lea háhkkon dán láhkai .
Dákkár háviid sáhttá vuovdegohcci addit lobi earaláhkai atnit , 	soaitá eará 	ulbmilii go namuhuvvon , buo. mearrádusa goalmmát lađđasa .
Muhtun fitnodagat ja searvvit , omd. bivde- ja guolástallansearvvit , valáštallansearvvit ja fágalihtut , leat maid huksen barttaid maid miellahtut ja bargit ja 	soitet earát 	sáhttet hálddašit .
