Čujuhan almmuhussii gos čuožžu ahte DI áigu álggahit 3-jagát prošeavtta ja dan mihttomearrin lea ásahit bagadallanbálvalusa duojis Romsii ja Nordlándii . 
Duodjeinstituhtta lea dán mánu almmuhan rabasin 3-jagát prošeaktajođiheaddji virggi . 
Daid mánáid gaskkas geat dárb ­bašit veahki , lea veahkke ­dárbu lassánan buot agát mánáid gaskkas . 
Romssa gávpoga almmolaš bátnedearvvašvuođabálvalusas lea dál kapasitehta váldit vuostá ođđa ja boares ollesolbmo agát pasieanttaid . 
Givrodat leat govvádus deaivvademiin buot agát olbmuiguin guovllus mii lea guovtti geardde stuorát go Finnmárkku fylka , ja mas leat logi geardde eanet olbmot . 
– Earenoamážit oaidnit mii ahte skuvlaagát mánáide váilot oahpponeavvut . 
Sis-Finnmárkku diggegoddi ii dohkkehan Guovdageainnu leansmánnekantuvrra govvaduođaštusa nuorra skohtervuoddji vuostá , vaikko vuolleagát vihtan vel nammejahkii cuigii su vuoddjin . 
Vuolleagát vihtan ¶ 
Dasa lassin bidjet politiijat ovdan raportta jearahallamis vuolleagát vihtanin gii čuoččuhii iežas dovdat olbmo gii vuodjá skohteriin maid politiijat ledje govven , ja gii lei nammejahkii cuigen 17-jahkásaš bártni vuoddjin . 
Gávcci giellaguovddáža miehtá riikka ledje boahtán rahpančoahkkimii Guovdageidnui , gos álggahit ovttasbarggu Sámi allaskuvllain fállat sierra giellaoahpu ollesolbmuide geat háliidit sámegiela oahppat , Sámedikki viđa jagát oahppoprográmmas . 
Son muitala ahte eai leat dušše su agát olbmot geat leat jearahan dán skearrun . 
Servvodagas gos girječálli dál orru ja eallá eai leat nu galle su agát dievddu geat čállet mánáid- ja nuoraidgirjjiid , ja dan dáfus lea Jens Martin veaháš sierralágan . 
Čuoigan lea buot agát nieiddaide , sihke lášmadis ja sidjiide geat eai leat nu lášmadat . 
Dán čavčča álggaha Romssa universitehta Norgga vuosttaš 5 jagát oahpaheaddjioahpu . 
Dan oktavuođas maid čalmmustahttá son erenomážit Norgga vuosttas ja áidna 5 jagát oahpaheaddjioahpu mii dál álggahuvvo universitehtas.
Dat galgá leat dego uskkádahkan dan albma álbmotmeahccái , ja ulbmil lea ahte buot agát mánát besset álkit oahppat eanet luonddu birra ja nu oažžut hálu mannat viidáseappot dan albma álbmotmeahccái . 
Logje muitala ahte sii geat leat oahpahan Bákteváris spábbačiekčama birra leat beassan oahpahit juohke agát mánáid ja nuoraid . 
Mis leat artisttat geat čuojahit iešguđetlágan musihka , ja doaivumis dat geasuha juohkelágan agát olbmuid ja juohke sajis , sihke sápmelaččaid ja dážaid , ja dat leage min oaivil . 
Ofelaččat oahpahit joatkkaskuvlla agát nuoraide sámi kultuvrra ja servodatdili birra ja ulbmilin lea eastadit ovdagáttuid mat bohtet diehtemeahttunvuođas . 
Brita E. Kåven NSR 30 jagát riikkačoahkkima válgalávdegotti ovdaolmmoš ¶ 
Oaivil dáinna , mii gohčoduvvo Sámi musihkkagaskkusteapmin , lea ahte dat galgá leat golmma jagát geahččalanortnet , ja sierra sámi buvttadeaddji galgá hálddašit sámi musihkkabuvttadeami . 
Mu mielas lea dat hirpmus ja dajan dan nu garrasit ahte min máŋgga jagát bargu šaddá duššin go ná galgá dahkkojuvvot . 
Mannan čavčča álggii guovtte jagát multimediaprošeaktaoahpahus Sámi oahpahusguovddážii Anáris . 
Áigu go Rita Tveiten maŋŋel 10 jagát miellahttuvuođa EU:s dadjat - juo dát EU-šiehtadus , juo dat leat dakkár šiehtadus mas leat nanu eananláigolašoasit ? 
Mii leat buohkat dan agát olbmot geat eat oahppan sáni ge sámegiela skuvllas . 
– Lea váttis dadjat ráŋggášteami guhkkodaga čujuheaddjin , go lea sáhka iešguđet agát olbmuin . 
– Leat goappaš sohkabealit , juohke agát olbmot ja iešguđet dietnasis . 
– 18 jagi agát mánáid ja nuoraid oahpahussii / oskooahpahussii . 
